OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,68

OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,68

19.01.16, 07:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Luksus on valida tavalahendusega maja

Energiatõhus ehitamine on küll tavalisega võrreldes 10-15% kallim, aga samas muudab see hoone küttekulud tulevikus marginaalseks.

Mariliis Pinn

ASi Seve Ehituse müügiosakonna juhi Henri Enniste sõnul küsitakse palju passiivmajade kohta, uurides, millised on võimalused kulude vähendamiseks.

ASi Seve Ehituse müügiosakonna juhi Henri Enniste sõnul küsitakse palju passiivmajade kohta, uurides, millised on võimalused kulude vähendamiseks. Foto: Andres Haabu

Pane tähele

Milline on energiasäästlik maja?

Traditsioonilises mõistes maja, mille energiaklass rahvusliku normi järgi on A või parem. Euroopa riikides loetakse madalenergia majadeks selliseid hooneid, mille kütteenergia kulu ei ületa 50–60 kWh/m2a.

Tänapäevases mõistes tähendab energiasäästlik maja terviklahendust - lisaks soojapidavale seinale ja õhutihedatele liitekohtadele ning akendele-ustele pööratakse tähelepanu ka maja mikrokliimale.

Olulised kriteeriumid, millele ehitades tähelepanu pöörata, on ühtlane temperatuur, madala temperatuuriga küttekehad ja ventilatsioon.

Energiasäästliku maja ülalpidamiskulud on kordades väiksemad, kui väga odavalt ehitatud, aga kehva või teadmata energiaklassiga majal.

Lisaks otsesele rahasäästule küttekuludelt tuleb vaadata ka täna ehitatava maja võimalikku väärtust tulevikus. Normidele mittevastavat maja võib olla 10 aasta pärast keeruline müüa.

Allikas: AS Seve Ehituse

Kui veel paar aastat tagasi polnud energiasääst hoone müügiargumentide tipus, siis praegu on see asukoha ja ehituse hinna järel kindlalt kolmas argument.

OÜ SemiService projektijuht Viljar Kuiv märkis, et luksus on valida tavalise lahendusega maja. “Kliendi poolt vaadatuna on väärarusaam, et energiatõhus maja on liiga kallis. Selline ennatlik otsus tehakse, kui võrreldakse lihtsalt energiatõhusa ja tavalise maja maksumust,” selgitas Kuiv.

Lihtsustatult öelduna sisaldab näiteks liginullenergiamaja hind juba kõike seda, mille eest tavalise maja puhul tuleb hakata juurde maksma. “Seega võrreldakse võrreldamatud asju ja vastus ei saa olla õige,” rõhutas Kuiv. Näiteks lisandub tavalise maja hinnale juba umbes 40 000 eurot, võttes arvesse vaid 30aastase laenuperioodi jooksul tekkivaid maja ülalpidamiskulusid.

Objektiivsem on võrrelda liginullenergia- ja tavalise maja igakuiseid väljaminekuid, mis muude sarnaste tingimuste juures on sarnased. “Vastus küsimusele, mis mõttega siis valida liginullenergiamaja, kui kulud on tavalise majaga võrreldes samad, on see, et inimene, kes valib liginullenergiahoone, vahetab lõpmatud kommunaalmaksed ajutiste laenumaksete vastu, saades parema sisekliima ning kindlustades end tuleviku riskide vastu. Tema vara on palju väärtuslikum ja omanik panustab võimalusse lahendada tänaseid keskkonnaprobleeme,” põhjendas Kuiv. “Need on kõik lisahüved, mida lihtsalt hindasid võrreldes näha ei ole,” täpsustas Kuiv. Tavaline maja nõuab tulevikus koduomanikult järjest suuremaid väljaminekuid maja ülaspidamiseks, märkis Kuiv.

Kuiva sõnul muutub tulevikus keeruliseks ka tavalise maja väärtuse hindamine. "Kui on vaja maja renoveerida, siis renoveerimise tingimused muutuvad alates 2020. aastast sama nõudlikuks, kui on juba täna ehitatud liginullenergiamajadel. Sel juhul seisavad tavalise maja renoveerimise korral ees topeltkulud," märkis ta.

“See kõik juhtub just sel ajal, kui tänane koduostja tahaks intensiivsest töötegemisest tagasi tõmbuda, kuid maja ülalpidamise suured väljaminekud või vähem väärt vara ei ole just hea olukord. Tervikpilti vaadates on olukord arvatavale hoopis vastupidine - luksus on valida tavalise lahendusega maja,” lisas ta.

Kommentaar

Ökoloogilise mõtlemiseni pikk tee OÜ Fusion Studio konsultant Argo Lindpere:

Endiselt otsitakse küll hinda, kuid järjest enam vaadatakse ehitades ka seda, et tulevikus oleksid maja ülalpidamiskulud kontrolli all. Päris ökoloogilise mõtlemiseni on veel pikk tee minna - keskkonnahoid ei ole veel müügiargument.Keskmiselt on energiatõhus ehitamine 10-15% kallim, aga samas muudab see 150 ruutmeetri suuruse hoone küttekulud marginaalseks. Kuna see on kiiresti arenev ja keeruline valdkond, väldivad paljud ehitajad seda teemat, soovides ehitada lihtsate ja äraproovitud võtetega.

Ülalpidamiskulud kontrolli alla

ASi Seve Ehituse müügiosakonna juhi Henri Enniste sõnul küsitakse järjest enam passiivmajade kohta, uuritakse, millised on kulude vähendamise võimalused. “Teema hakkab inimeste teadvusesse jõudma,” märkis ta. “Skaninaavia on meist ees, aga Eesti järgneb sellele eeskujule.”

Enniste sõnul pelgavad inimesed, et maja ei tasu majanduslikult ära. “Tegelikult on see müüt. Plussenergia maja on B-energiaklassi majast ainult nii palju kallim, et sõltuvalt hoone planeeringust ja suurusest tasub see seitsme kuni üheksa aastaga ära. Kokkuhoid tuleb sellest, et ülalpidamiskulud on väiksemad ja elektrit tootes saab selle eest raha. Olenevalt maja piirkonnast võib tootlus olla 10-15% aastas,” selgitas ta.

OÜ Fusion Studio konsultant Argo Lindpere nõustus, et endiselt otsitakse küll hinda, kuid järjest enam vaadatakse ehitades, et tulevikus oleks ülalpidamiskulud kontrolli all. “Päris ökoloogilise mõtlemiseni on veel pikk tee minna,” lisas ta, et keskkonnahoid ei ole veel müügiargument.

Lindpere sõnul on energiatõhus ehitamine keskmiselt 10-15% kallim, aga samas muudab 150 ruutmeetri suuruse hoone küttekulud marginaalseks. “See on kiiresti arenev ja keeruline valdkond,” selgitas Lindpere, miks paljud ehitajad seda teemat pigem väldivad ja soovivad ehitada lihtsate äraproovitud võtetega.

Ka on keskmisel inimesel Lindpere sõnul keeruline hoomata eri seadmete eri tabelites numbreid, neid kokku panna ja aru saada, mida see energia mõttes kokku teeb. “Ka on energiakulu väga erinev, kui sama pinna peal elab kaks või viis inimest,” lisas ta. Lindpere lisas, et pigem oskab energiasäästlikku lahendust hinnata keskmisest jõukam klient.

Pane tähele

Energiamajandus saab parema korralduse

Eelnõu eesmärk on, et avalik sektor annab energiatõhususes eeskuju. Selleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast vähemalt energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid.

Eermärgiks on stimuleerida turu liikumist energiatõhusamate toodete, hoonete ja teenuste suunas ning käivitada elanike ja ettevõtete energiatarbimisharjumuste muutumist. Riik kohustub rekonstrueerima avalikus kasutuses hooneid vähemalt energiatõhususe miinimumnõuete tasemele, täiendades kõige silmapaistvamaid ning mastaapsemaid riigihankeid energiatõhususe nõuetega.

Lõpptarbijaid soovitakse suunata ise oluliselt ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. Ka on eesmärk tagada, et riigis tehtaks kvaliteetseid energiaauditeid, kehtestades vastavad miinimumnõuded.

Eelnõu soodustab innovatsiooni ehk uute tootmismeetodite, toodete ja teenuste väljatöötamist, samuti uurimis- ja arendustegevust, ettevõtete rahvusvahelistumist ning ettevõtjate koostööd.

Hinnatundlik ostja

OÜ Uuesalu Arendus juhatuse liige Janar Muttik, kes on võtnud sihiks energiatõhusa küla ehitamise, märkis, et Eesti ostja on suhteliselt hinnatundlik. "Ka pangad seavad ostes piirid, kuid siiski oleme võtnud eesmärgiks pakkuda kliendile võimalikult optimaalse hinnaga kvaliteetseid energiatõhusaid eramuid, mille ülalpidamiskulud on konkurentidega võrreldes kordades väiksemad," selgitas ta.

Ta lisas, et inimeste teadlikkus hakkab tasapisi tõusma. "Võin kogemusest öelda, et valitud konseptsioon oli õige, kuna praegu tuntakse huvi just maja ülalpidamiskulude vastu," rääkis Muttik. "Sisuliselt pakume korteriomanikele orienteeruvalt samade kulude juures parema elukvaliteedega kinnisvara,” lisas ta.

Kliendid jagunevad Muttiku sõnul peamiselt kahte rühma. Need, kes sooviksid maja, aga ees on hinnapiir. Ning teised, kes oleks nõus ja suudaks maksta natuke rohkem, teades, et ostavad energiasäästliku maja, mille ülalpidamiskulud on väiksemad. “Võime võrrelda autoturuga. Kas ostad odavama auto, mis ostes maksab vähem, aga ülalpidamiskulud on suuremad, või ostad uuenduslikuma ja säästlikuma auto veidi kallimalt, aga igakuised kulud on väiksemad," selgitas ta.

"Kuna eestlane on loomult aeglane, aga kalkuleeriv, ja kulude kokkuhoid on aktuaalne teema, siis pigem arvan, et igas sektoris võidavad just need, kes suudavad pakkuda energiasäästu,” lisas ta.

Muttiku hinnangul arvatakse, et energiatõhus maja on väga kallis. "Pidevalt tuleb klientidele põhjalikult ja näitlikult seletada, kuidas ja millistest materjalidest eramuid ehitatakse, kes teeb ehitusjärelvalvet jne. Ehk kuidas saavutame räägitud kvaliteedi,” märkis Muttik.

Tema sõnul võib probleemiks pidada asjaolu, et hetkel projekteeritakse küll energiatõhusaid maju, aga kvaliteeti hiljem keegi ei kontrolli. "Ehk siis turg on veel lapsekingades ja kaootiline.” Muttik leiab, et võiks olla ühtne kontrollsüsteem. "Näiteks kasutusloa taotluse lisana peaks esitama pädeva institutsiooni läbiviidud kontrolli, kas eramu vastab projekteeritud energiamärgisele," selgitas ta.

Kuiva sõnul ei ole energiatõhusate lahenduste juures erilised mitte uudsed materjalid ega ehitamine, vaid täiesti erinev on energiatõhusa lahenduse kavandamise ja modelleerimise osa. “See eeldab tarkvara ja teadmiste olemasolu," selgitas ta.

Samuti erineb tavalise ehitamisega võrreldes see, kuidas tagada kavandatud lahenduste ja tegeliku teostuse vastavus. "Ka ise õppides ei võta see kuid ega aastaid aega - enamikule peaks piisama mõnekümnest koolitustunnist ja edaspidisest enesetäiendamisest. Ka vajalikud modelleerimistarkvarad ei ole märkimisväärse hinnaga või on lausa vabavarana kättesaadavad. Kvaliteet ja selle tagamine peaks aga olema iseenesest mõistetav,” rääkis Kuiv.

Kommentaar

Energiatõhusa ehituse kasu veel ei tajuta Arvi Altmäe, MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus juhatuse esimees:

Oleme juba kolm aastat korraldanud konkurssi "Energiasäästlik kaunis kodu", millega selgitame välja maakondade energiasäästlikumad ehitised.Kahjuks pole energiasäästulahendused, nagu näiteks päikesest ja tuulest energia tootmine, veel kõigile kättesaadavad, vaid keskmisest jõukamad saavad neid endale lubada. Ka ei tunneta inimesed, millal sellised lahendused ära võiksid tasuda. Kuigi päikesepaneelide hinnad on viimase paari aastaga kaks korda kukkunud, tähendab see ikkagi umbes 10 000 euro suurust investeeringut, mis tasub ära 10 aastaga.Panustame ka energiatõhusa haljastuse propageerimisse - õigesse kohta istutatud puud ja põõsad aitavad maja näiteks tuule eest varjata. Riik võiks energiatõhususe vallas rohkem inimesi informeerida ja kokku panna juhendid, mis aitaks valida parimaid lahendusi.

Riik võiks inimesi rohkem harida

OÜ Fusion Studio konsultandi Argo Lindpere sõnul vaatavad inimesed täna teadmatusest ikka veel väga hinda. "Vaadatakse, et ehitamine on odav, aga seda, kas tegu on A-, B- või C-energiaklassi hoonega, veel vaadata ei osata,” selgitas ta.

Ta tõi välja, et kui näiteks pesumasinat ostes osatakse juba täpselt vaadata, et A-energiaklassi masinaga hoiab aastas kokku 70 eurot, siis majade puhul seda ei võrrelda. “Parem oleks, kui riik teeks teavitustööd, sest siis ei jää muljet, nagu kaupmees kiidaks oma kaupa,” tõi ta välja.

OÜ Uuesalu Arendus juhatuse liikme Janar Muttiku sõnul võiks riik siin juhtrolli võtta. “Näiteks luua instrumendid - mitte rahalised toetused, mis on lühiajalised -, mis soodustaks või suunaks erasektorit ehitama energiatõhusaid hooneid,” märkis ta.

Erasektor toimib vastavalt turuolukorrale. "Tunnetatakse ja saadakse aru, mida tähendab energiatõhusus, ja seda oma rahakoti peal, kuna seda on lihtsam selliselt hoomata. Euroopa energiatõhususe eesmärgid jäävad aga tavakodanikule kaugeks," märkis Muttik. "Kui rääkida kinnisvarasektorist, siis kindlasti oleks mõistlik pikas perspektiivis mõelda energiatõhusate hoonete ehitamisele," lisas ta. "Seda ka juba mingil määral tehakse ja arvan, et üleforsseerimine ei tule kasuks," lisas Muttik.

Ta jätkas, et näeb oma kogemusest, et pigem otsib klient, kuidas elamiskulusid kokku hoida, hakkab ennast sellest vallas harima ja teemadega kurssi viima ning jõuab lõpuks energiatõhusa elamispinna juurde. "Näiteks siin võiks riik harimisega abikäe ulatada,” pani ta ette.

Mariliis Pinn

Seve Ehitus

Seotud lood

Sisuturundus

29.10.24, 11:59

Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid

Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.